Sügavamale minemine tähendab piiride koristamist teepealt. Sa lihtsalt lubad endal laskuda lõputusse sügavusse ja teadmata avarustesse. Ja sa avad ennast lõputusse neile, kellega hing on ära tundnud läheduse.Avamine tähendab nende kohtade avamist, mis sinus seni on olnud suletud, siin ei loe üldiselt julgus paljudest asjadest avatult rääkida, vaid just need sinu jaoks erilised kohad, mida sa seni oled püüdnud salajas hoida ja see saab olema sinu teekonna algus sügavamale.Mida sa enda sees praegu tunned? On see hea tunne? On sinu elus kõik selline nagu sinu hing vajab? Kas sinu keha on lõdvestunud?Need on küsimused, mida võid endalt aeg-ajalt küsida. Ja kui vastused on negatiivsed või keskpärased, siis on õige aeg võtta endale aega ja alustada teekonda sügavamale hingekambritesse.Need sügaval asuvad kambrid on paigad, mida sa oled püüdnud varjata, sest seal sees asub sügav valu. Sa oled pannud ennast lukku, sest keegi tegi sulle kunagi haiget. Võimalik, et osa sellest sa ei mäleta ega polegi kunagi endale tunnistanud, teine osa on aga see, mida sa teadlikult varjad ja kaitsta püüa. Sest sinu rakumälu mäletab, et vana haava lahti kiskumine on õige valus. See on tegelikult nii aga ainult sama asja sama avatusega uuesti kogedes.
Sügavus soovib, et sa avaneksid
Kui avada ennast aga turvaliselt ja õigetele inimestele toimub tervenemine. Algul on hea alustada valu endale tunnistamisega, edaspidi varjatu rääkimisega mõnele lähedasele ja siis tasa-pisi tekib see ruum ja avatus, et sa suudad ennast avada sügavusse ja koged seda maailma, loodust, suhteid ja armastust läbi lõputusse langeva sügavuse.Ja kui me vaatame tavalist suhet, siis tihti hakkab seal mingil hetkel pihta teineteise süüdistamine, armukadedus, rahulolematus või muud rasked tunded ja see kõik viib teineteisest eemale. Kõik need tunded on aga väga pinnapealsed ja takistavad laskumast sügavamale. Minnes sügavamale näed sa hoopis teistsugust maailma ja koged iseennast ja teist inimest teistmoodi.Huvitaval kombel olen märganud, et inimesed kes ise arvavad ja võimalik, et ka teistele tunduvad väga avatud, tegelikult ei pruugi julgeda sügavale minna. Sügavus on midagi palju enamat kui avatult suhetest või muust, mis tundub isiklik rääkimine. Sest tõeliselt hinges ja isiklik on see, mis asub sinus sügaval. Sinu hing on nende sõnadega ühenduses kui sa räägid tõeliselt avatult ja avad oma hinge teisele inimesele.
Sügavus on rahulik
Sügavusse kohale jõudes on seal rahulik. Kui sa sügavust aga tõeliselt mõistad võib teekond sinna tundub hirmuäratav. Sa void isegi karta kaotada inimesi oma elus. Ning see pole pelgalt hirm, vaid see võib tõesti nii ka minna. Sest kui sa saad tõeliselt iseendaks muutub ka sinu suhe sügavamaks. Ja kui suhe on rajatud hinge jaoks võõra hingega, kes pole Jumaliku päritoluga sulle lähedane, siis pole sel enam mingit eesmärki ega soovi jätkuda.Ja kui ka mõni sõber selle tulemusena sinu elust otsustab lahkuda, siis ta lihtsalt polnud sinu inimene ja on asemel tulemas uued imelised koosloomised ja koosminemised.Sügavus on midagi, mida kogeb inimene iseendas. Ja kui vaja, siis avab seda ka teisele hingele. Kellele, millal ja kui palju, selle tunneb ta hinges ära. Iseendale jaoks on ta aga alati avatud, minnes iseenda sees väga sügavale. Ning see sügavuse kaunis kiirgus väljub temast ja tema ümber tekib eriline aura. Armastusega,Diana